acid

Nonnii, eile sai siis hapet tripitud.

Sõime asja umbes kell 3 päeval alla, koos sõbraga, ja liikusime minu juurde. Kõigepealt hakkasime nägema kergeid mustreid tapeedil. Tunne süvenes, tuju paranes, ja järsku hakkas totaalselt kammima. Otsustasime õue minna. See mis järgnes 2 tunni jooksul oli täielik kosmos. Mitte millelgi ei olnud mingit tähendust, kõik meeled olid sellised, nagu oleks neid esimest korda kasutanud. Üritasime aru saada, mis on aeg, kuid ei suutnun, samal ajal oli täielik eufooria, lakkamatu naer ja haiged visulatsioonid. Läksime sisse, viskasin pikali. Keha oli ühes maailmas, mõistus teises. Veider oli tunda asju enda ümber, riideid, kõik oli nii hea, mingi tundlikkus x 5000. Mingi aeg tuli korraks selgem hetk, ja hoidsin oma keelest kinni, ning küsisin mis see on

Kirjeldada ei oska, väga hull igatahes.

Siis liikusime sõbranna juurde vahepeal. Sõbrannal oli kutt külas, kes on suht junkievastane vist. Igaljuhul oli ta vihase näoga, kuid see nägu moondus nii haigeks ja naljakaks, et ma lihtsalt naersin täiest kõrist selle tobeduse üle.

Siis liikusime sealt ära koos sõbraga. Millegipärast ma arvasin, et ilmselt on asi varsti läbi (kell oli umbes 22:00) ja läksin koju. Õige kammajaa alles hakkas. Umbes kella 24:00 oli muster täielik - kõik koosnes mingusugustest keerulistest mustritest ja kujunditest, mingi loogika järgi olid kõik objektid omavahel seotud, kõik oli värviline.

Käisin õues. Majad hingasid, õhk värvus oranziks - siniseks - roheliseks, veepiisad sillerdasid, asfalt koosnes mustritest. Mingi hetk aga tekkis kerge tõrge. Kõndimise ajal jäi 1 kaader ette loopima, ja nagu oleks asfalti sisse kukkunud. Samuti tundus veider kõndida, kui maailm ja maapind sinu ümber muutub.

Läksin jälle koju. Korterikaaslasel oli mingi eriti värdjas naine külas - naeris kogu aja nagu hobune ja lisaks sellele oli veel kole ka. Läksin tuppa. Ja hakkas. Unetus ja mõtterännakud. Ja seda kella 7ni hommikul. Liiga sürr, vahepeal kaod kuhugi teise maailma ära, siis tunned enda keha, ja see on kuskil teises reaalsuses, toob jälle tagasi etc.

Njaa, suht mõnus oli, vähemalt esimene pool. 12st 7ni oma maailmas ja mõtteteis ringi trippida muutus lõpuks päris väsitavaks. Kella 7ks oli enamik mustritest ja asjadest kadunud ja tuli hakata kooli sättima.

Hetkel koolis, suht sült on olla.

Mis ei meeldinud, oli see, et mingi kerge pinge või värin oli lõuas, segas natuke, samuti oli koguaeg mingi rõve metalne või kemikaali maitse suus.

Need esimesed paar tundi täielikku kosmost ja uuestisündi on muidugi omaette teema.