Wednesday, February 4, 2009

Naeruteraapia

Ühel suvalisel rutiinsel õhtupoolikul rääkis sõber, et lähiajal on võimalik saada seeni. Olin üsna põnevil ning paari nädala pärast olidki olemas nii seened, kui ka ühe teise sõbra pisike ning hubane saunamajake.

Pakkisin sellel neljapäeva pärastlõunal varakult kõlarid, magamisasjad ning sülearvuti autosse ning sõitsin oma tüdruku juurde, hängisime seal päris mitu tundi, enne kui kõik oma asjatoimetustega valmis said ning sõitma sai hakata. Algselt oli raskusi kohalesaamisega, kuid otsustasime, et mis seal ikka ning mahutasime end seitsmekesi minu autosse. Sõita polnud kaua vaja, umbes pool tundi ehk. Käisime eelnevalt ka poest läbi, kuna mul oli eelmisel päeval olnud sünnipäev ning ostsin kaasa lahjat alkoholi, puuvilju ja natuke midagi söödavat.

Mina ja veel paar inimest tahtsime kohe algul seened sisse süüa, kuid maja oli kütmata ja 2 sõpra tahtsid enne saunas ära käia. Seadsin helitehnika üles, ning lasin järjest oma lemmiklugusid, enamasti sügavam techno, DnB ja dubstep. Jõime õllet, ning varsti saidki soovijad saunas ära käidud.

Meil oli kokku 5 doosi seeni, 2 neist minu omad. Mina, T ja minu tüdruk sõime terved portsud, ülejäänud poolikud. Lisaks oli korralik g rohelist ka, et vajadusel trippi boostida. Umbes 15 min peale seente manustamist otsustasin, et võiks paar mahvi teha. Mahv mõjus korralikult ning umbes 40 min peale söömist hakkasid seened ka vaikselt tööle. Esimesed visuaalid olid üsna sarnased LSDle, kuigi oli ka erinevusi. Sealt läks asi edasi üsna kiirelt üsna intensiivseks ja arusaamatuks nii kahekümneks minutiks umbes.

Kuna enamik olid esmatarvitajad, siis hakkasid osad ära keerama, ja seda mitte heas mõttes, vaid tekkis väga negatiivne vaib ning osadel ka bad tripp. Mu tüdrukul küll seened ei töötanud veel, kuid see tegi ta kurvaks, läksime teise ruumi ja üritasin teda lohutada. Kuidagi see vist isegi õnnestus. Ja siis, kurat, kolkis keegi uksele, kõik me olime aga täiesti sodid, ei julgenud algul vaatamagi minna, et mis kurat toimub. Õnneks oli see ainult placeomaniku vanaema, kes tuli vaatama, kas kõik ikka korras on.

Negatiivsus aga kasvas selle lühikese aja jooksul veelgi, ning need kellel oli  bad tripp ehk placeomanik ja tema tüdruk läksid ära teise majja. Mõneti oli see isegi hea, sest negatiivsus kadus koheselt, ning kõik muutus kuradi lõbusaks.

Selleks ajaks olid visuaalid üsna intensiivsed juba, õues muutsid asjad kuju pilt kõikus meeldivalt ees ning puudel hakkasid oksad kasvama :D Liikusin tagasi sisse ning eufooria hakkas vaikselt valdama kogu seltskonda. Üsna lühikese aja jooksul naersid kõik üsna kontrollimatult. Õhkmadratsi täispumpamine oli ülimalt koomiline, osad arvasid, et ma tõmban nii madratsist õhku välja jne :D Lõpuks sain selle kuidagi täis ja sai pikali visata. Panin peale ühe dubtechno seti ning võtsin mugava asendi sisse. Laelauad olid värvimata ning sinna tekkisid igasugused väga ilusad mustrid, keskendudes muutus värvidemäng järjest ilusamaks, lagi ei meenutanud enam kuidagi puitu vaid pigem mingeid eriti keerulisi kullast nikerdisi, mis reaalajas muutusid.

Kõik jutud olid väga naljakad ja lõbusad, mingi hetk ei tahtnud enam rääkida, sest sõnadest oli niikuinii juba varemalt väheks jäänud. Selle vaikuse ajal sain väga palju endasse vaadata, ning oma vigadega leppida, mis tegi mind veel õnnelikumaks. Vahepeal suitsetasime veel peale, ning see muutis maailma jälle värvilisemaks. Ja nii saigi millalgi uinutud, naeratus näol :)

Ärkasime paari tunni pärast, sest pidime tüdrukuga kahekesi minema last hoidma. Minu jaoks oli see esimene seenetripp igatahes väga positiivne kogemus.

Tuesday, January 13, 2009

See juhtus ühel külmal sügispäeval

Olin jõudnud kooli, ning loivasin aeglaselt klassi poole. Trepil tuli vastu üsna elevas olekus klassivend, ning ütles, et sooviski mind näha. Rääkisime. Selgus, et ühelt tüübilt saab osta LSDd. Fucking niceone! Läksime peldikusse, tegime diili ära ning mõtlesime, kas asi kohe ära süüa, või teha seda ikkagi peale kooli. Õnneks otsustasime, et ootame koolipäeva lõpuni. Õige otsus, sest ülejäänust kirjutan allpool.

Minu juurde sõites viskasime margid alla, rolling stones, tuntud kui üks tugevamaid happeid üldse Eestis. Jõudsime minu juurde ning jäime ootama. Kuna ei teadnud täpselt mida oodata mõtlesime, et äkki on meid üle lastud. Kuid siis tulid esimesed efektid.

Minu vana vene tapeedi muster muutus huvitavaks. Igalpool tekkisid väikesed pöörised ning aineosakesed paigutasid end toas ümber. See kehtis ehk mingi 10 minutit mille jooksul muutus tripp kogutäiega maailma kõige lõbusamaks hulluseks. Lakkamatu, siiras naer ja rõõm, samalajal toimumas värvidemäng me ümber. Siis tekkis minu jaoks umbes 2 tunnine kehast eraldumine. Maailm lakkas eksisteerimast, polnud enam füüsilisi piire, puhas, valguskiirusel lend läbi kosmose. Otsustasime käia õues. Oh jaaa....

Õues avanes täiesti uus maailm, mida me tajusime tavaolukorraga võrreldes väga erinevalt. Igalpool toimusid ilutulestiku sarnased aineosakeste lõhustumised ja laiali lendamised. Siis kogesin midagi, mida ma nimetaks taaskäivituseks - tekkis tunne, nagu kogu universum oleks reseti teinud, lendasin ülikiirelt läbi mingi tunneli tavamaailma tagasi. Võimas, ei muud.

Tuppa tagasi minnes ei saanud ma tükk aega ust lahti, sest olin unustanud mida tähendavad lukuauk ja võti. Ka lihtsate asajadega tegelemine oli üsna raskendatud, sest seinad paindusid nagu oleks nad kummist, koguaeg käis mingi wooohhhhhwwwoohoooohh hääl (ilmselt südamelöökidest), minnes kööki midagi otsima, tuleb pilt ette teises toas mingis imelikus asendis jne :D

Mingiaeg sõber lahkus, ning viskasin pikali. Ja tulid mustrid. Kõige keerulisemad ja ilusamad, mida kunagi näinud olen. Värvilised, muutuvad, piiritud. Ja mõtted. Millegipärast tekkis mingiaeg umbes 4h periood, kus peas oli ainult 3 sõna, mis järgimööda kordusid. Ja magada ei saanud. Ainult 3 sõna ja ei kedagi, kellega juttu ajada, sest kuidagi oli läpakal peale läinud num lock, mida ma maha ei saanud.

Magada hommikuni ei saanudki, kell 7 olid küll mustrid kadunud, kuid oligi aeg kooli minna. Olin koolis väsinud, kuid õnnelik. Kirjeldamatu kogemus, sest sõnad ning minu kirlejdamisoskus on väga kohmakad. Tundeid sõnadega väljendada, kui teine inimene neid tundnud pole, on üsna tuim.