Thursday, April 29, 2010

horrible wrong set & setting

Alex Grey Hofmann ja maailma kõige valemad kohad trippimiseks.

Reede, otsustasime, et sõidame Türile krossile. Tegime plaanid valmis, hakkasime õlut libistama ning umbes kella 6 ajal asusime teele, läksime tartust läbi ning võtsin sõbra käest margi. Mõtlesin korraks, kas söön või mitte, kuna seltskond ja koht olid selleks liiga valed. Pohui, mis seal ikka, viskasin alla. Umbes 40 minuti pärast hakkas mingi räme kuumalaine, nagu oleks 110 kraadises saunas, varsti see möödus ning esimesed efektid hakkasid peale. Iseloomulikud värvid loomulikult, samuti hakkasid päris kõvad moonutused visuaalses pildis tulema. Samal ajal hakkasid need sõbrad suht tüütuks muutuma oma tähtsusetu möla ja pideva küsimisega, et kuidas litib. Kõik näod paistsid ka mingi punnis silmadega ja üldises mõttes inetud

Kuna ühel sõbral oli Järva jaanis mingi eit, siis läksime sinna. Kõigepealt kuhugi burxiputkasse, mille ees oli umbes 8 autot ja väga palju joogiseid inimesi. Mulle happe all tundub alati, et enamik inimesi pingutavad väga, et keegi ollla, samas olid nad nii koomilised - mingi lambi külakoha lambiossid 200 kroonise cartini kampsuni ning turukingadega. Karmid näod peas kõigil. Siis vaatasin neid inimesi, kellega tulnud olin ja nad olid ausalt öeldes samasugused, eesti diskot kuulavad lambikad, kes ei suuda muust mõnu tunda kui alkoholist ja pasast muusikast.

Baar, õlle 31. Baarmaniks umbes 80 aastane papi, kes meenutas kangesti mingit vahakuju. Seest oli nagu puukuur. Tekkis kohe peas palju küsimusi, et mida vittu inimsed leiavad selles, mingi sitt vaikne muusika taustaks veel. Kas selle pärast sõitsimegi 250km maha, et mingis mõttetus peldikus passida? Ütlesin, et fuck this shit, ja läksin auto peale. Võtsin kotist kõrvaklapid, tegin endale tekkide ja patjade sisse pesa ning hakkasin buriali kuulama suletud silmadega. See värvide mäng ja hullus, mis siis hakkas on kirjeldamatu. Muusika muutus nähtavaks, ülivõimsaks, muusikat oli võimalik tunda. Vahepeal lõi lihtsalt mingeid kujundeid tuhandeteks väiksemateks killukesteks, nagu ilutulestik.

Keegi avas autoukse. Ülilamp. Sõideti mingi tüübi karke tooma kuskilt, mis oli ka omakorda tüütus. Tundus et auto võtab kurve ülikiiresti, samal ajal inimesed tüütasid mind oma küsimisega. "Noh kuidas litib", "mu arust ei liti sul üldse", "kosmos vä" jne. Majad olid kaardus, värvid happele iseloomulikud.

Suutsin rahva meelitada tagasi türile sõitma. Lendasimegi kohale, kõik jäid muidugi magama välja arvatud mina ja autojuht mis tähendas seda et ma pidin öösel kell 3 hakkama telki üles panema happes peaga. Ma vahepeal unustasin päris mitu korda ära, mis ma üldse teen, kuid lõpuks sain ikkagi hakkama. Linnud laulsid, õhk oli värske ning pilvedes oli üks ava, kust paistis väga kaunist päikesetõusu / loojangut, või lihtsalt hommikulvalgust. Viskasin pikali ning kuulasin looduse helisid, kuni uinusin.

Ei tundunud nii tugevad kui rolling stones, kuid mine tea, võibolla oli kogu asi selles setis ja settingus. Potentsiaali on. Suht palju sõitsime autoga, ning siis erilisi visuaale justkui polnudki selle päevase sõitmise ajal, ei saanud end väga vabalt ka tund

LSD

Heheheeee, see oli ikka ülimalt positiivne kõik. See hape, oli vist sellest pildist, kus on see jalgratas peal, oli küll üsna lahja võrreldes rollinguga, kuid trip ise oli täiesti ulmeliselt lõbus ja hea
Algul lambist käis discovery channel, mingi veoautode saade, ja out of nowhere tuli seal mingi 3d animatsioon kus rekka lendas kosmoses tähtede vahel, täiesti hullllll mis naer hakkas pihta ning trip ka koos sellega.

Vedasime lambist toolid välja ja istusime tänava äärde ning naersime, nautisime ümbrust ja jõime õlut.

Lihtsalt kontrollimatu rõõm ja mula, lõpuks genklubis innovatsioonil, ülim muusika, täiesti hull, kui hea oli tantsida happes Seal oli veel üks täielik technovikingi koopia, kes raius mingit jõhkrat steppi seal ülimalt vihase näoga, nagu teeks kuskil kaevanduses rasket tööd DSiis pärast muidugi linnas kõndimine, kõik ülimalt müstiline, vastutulevad inimesed olid nagu mingid multikategelased. Mingi hetk olime kuskil kesklinna lähedal üsna, istusime trepil ja naersime kontrollimatult, ise maas veeredes, osad inimesed lihtsalt vaatasid meid seal

Siis lambist näeme mingid naiste saapad nagu, tegelikult mingi tüüp magas ja need olid hoopis mingit tsikli kaitsmed tal.

Linn oli inimesi täis kõik ja seda sürrim kõik tundus, mingi hetk oli visuaalne pilt täpselt nagu oblivioni mängus või midagi, ulme

Vinge. Kui esimesel korral mõtlesin, et kurat, ei tea kas teengi enam uuesti, pole nagu minu jaoks, siis nüüd kergelt hakkan mõistma seda kui tähtsad on inimesed kellega koos teha ning ümbruskond.

Ega sõnadesse ei saagi panna, aga nii palju siirast rõõmu (olgu siis tehislikku või mitte) ühes õhtus pole tõesti varem tundnud

EmmGeee

Eilne morning glory tripp, mis osutus väga meeldivaks minu jaoks:
Nii, koolis oli vaid üks tund, tulin koju, et tellida seemneid, mis ammu meeles mõlkusid. Siis avastasin, et tegelikult see seemnepood asub minu kodust 50m kaugusel. Mõeldud - tehtud, omandasin sealt 6 pakki. Kokku oli kuskil 210 seemet, vähe natuke, kuid okei, ei viitsinud tagasi minna. Närisin siis neid tõpraid ning neelasin alla, kuni otsa said. Otsustasin sõbrale helistada, et äkki liitub ka.
Tüüp oligi nõus, läks tal aega umbes tund, ning seemned hakkasid vaikselt tööle, kuid vaikselt, ei midagi märkimisväärset. Sõin ise ka mingi 35 seemet peale ning läksime poodi, et osta juua. Seal hakkas asi kergelt naljakaks kiskuma, õigemini ma lihtsalt rämedalt irvitasin seal poes. Hakates järjekorda minema kammis see, et mingi mutt lihtsalt jooksis ostukäruga ette, et enne mind saada oma kaup kätte. Siis hakkasin kuulma seda kassamasina piiksumist, samal ajal tuli uksest rahvast sisse, uks kääksus ja masin piiksus, nagu mingi hiiglaslik robot liiguks, sain läbi naeru poest välja ja hakkasime ühika poole kõndima, sest õues oli lihtsalt hea ilm. Passisime natuke jõe ääres, toime oli midagi tugeva kanepi buzzi sarnast, samas sõbral hakkas pask. Otsustasime et lähme ühikasse natukeseks, minul hakkas järjest lõbusam. Sõber aga vaevles kõhuhädade käes, ketti küll ei tõmmanud, kuid oli pikali.
Mul hakkas kerge värvide mäng pihta, sõber aga oli ikka agoonias, otsustasin, et tuleb õue minna. Sõber ei tulnud, ning arvasin, et olengi jälle üksi nagu happe tripi ajal ning tripp läheb putsi. Okei, pohui, kõndimine oli juba päris raske ja normaalsena käitumine ka. Jõudsin koju, mõne minuti jooksul helistas sõber, et tal hakkas parem ja tuleb ka mu juurde.
Tüüp jõudiski, viskasime mõlemad pikali ja siis hakkas tõeline disko pihta. Värvidemäng, hull naer, sulavad seinad, ning laelamp, mis mööda lage suvalistes kohtades ringi chillis. Vägameeldiv. Samal ajal mingid tol hetkel eriti sügavamõttelise vestlused ja eufooria, sest maailm tundus nii kuradi hea lihtsalt. Samal ajal hakkas päike loojuma, kuradi ilusad olid kõik värvid, samal ajal majaseinad virvendasid. Mina nägin, et üks poiss jalutab palliga, jalutusrihm pallil kaelas, sõber aga nägi üldse, et asi on vastupidi - pall on poiskese jalutama viinud. Kuulasime muusikat, vahel muusika aeglustus, siis kiirenes, visuaalid sõltusid muusikast jne, vahepeal ei rääkinud millestki, vajusime mõlemad mingisse individuaaltrippi. Samal ajal oli kõht tühi, niiet otsustasime süüa ära paki viinereid. Kuradi perses, kui head need olid, kuna käis mingi diip trummikolin, siis tekkis täpselt mingi ürgne dzunglis olemise tunne, nagu järaks mingit liha pärismaalase kombel. Tasapisi hakkas tripp hääbuma, ronisin teki alla, rääkisime veel. Siis sõber läks koju. Ma mõtlesin, et niikuinii hakkab sama nuss pihta nagu happega, et magada ei saa ja vahin hommikuni üliväsinuna mustreid - aga oli vastupidi, vajusin koheselt sügavasse unne ning tundsin end täna täiesti väljapuhanuna ning hästi.

acid

Nonnii, eile sai siis hapet tripitud.

Sõime asja umbes kell 3 päeval alla, koos sõbraga, ja liikusime minu juurde. Kõigepealt hakkasime nägema kergeid mustreid tapeedil. Tunne süvenes, tuju paranes, ja järsku hakkas totaalselt kammima. Otsustasime õue minna. See mis järgnes 2 tunni jooksul oli täielik kosmos. Mitte millelgi ei olnud mingit tähendust, kõik meeled olid sellised, nagu oleks neid esimest korda kasutanud. Üritasime aru saada, mis on aeg, kuid ei suutnun, samal ajal oli täielik eufooria, lakkamatu naer ja haiged visulatsioonid. Läksime sisse, viskasin pikali. Keha oli ühes maailmas, mõistus teises. Veider oli tunda asju enda ümber, riideid, kõik oli nii hea, mingi tundlikkus x 5000. Mingi aeg tuli korraks selgem hetk, ja hoidsin oma keelest kinni, ning küsisin mis see on

Kirjeldada ei oska, väga hull igatahes.

Siis liikusime sõbranna juurde vahepeal. Sõbrannal oli kutt külas, kes on suht junkievastane vist. Igaljuhul oli ta vihase näoga, kuid see nägu moondus nii haigeks ja naljakaks, et ma lihtsalt naersin täiest kõrist selle tobeduse üle.

Siis liikusime sealt ära koos sõbraga. Millegipärast ma arvasin, et ilmselt on asi varsti läbi (kell oli umbes 22:00) ja läksin koju. Õige kammajaa alles hakkas. Umbes kella 24:00 oli muster täielik - kõik koosnes mingusugustest keerulistest mustritest ja kujunditest, mingi loogika järgi olid kõik objektid omavahel seotud, kõik oli värviline.

Käisin õues. Majad hingasid, õhk värvus oranziks - siniseks - roheliseks, veepiisad sillerdasid, asfalt koosnes mustritest. Mingi hetk aga tekkis kerge tõrge. Kõndimise ajal jäi 1 kaader ette loopima, ja nagu oleks asfalti sisse kukkunud. Samuti tundus veider kõndida, kui maailm ja maapind sinu ümber muutub.

Läksin jälle koju. Korterikaaslasel oli mingi eriti värdjas naine külas - naeris kogu aja nagu hobune ja lisaks sellele oli veel kole ka. Läksin tuppa. Ja hakkas. Unetus ja mõtterännakud. Ja seda kella 7ni hommikul. Liiga sürr, vahepeal kaod kuhugi teise maailma ära, siis tunned enda keha, ja see on kuskil teises reaalsuses, toob jälle tagasi etc.

Njaa, suht mõnus oli, vähemalt esimene pool. 12st 7ni oma maailmas ja mõtteteis ringi trippida muutus lõpuks päris väsitavaks. Kella 7ks oli enamik mustritest ja asjadest kadunud ja tuli hakata kooli sättima.

Hetkel koolis, suht sült on olla.

Mis ei meeldinud, oli see, et mingi kerge pinge või värin oli lõuas, segas natuke, samuti oli koguaeg mingi rõve metalne või kemikaali maitse suus.

Need esimesed paar tundi täielikku kosmost ja uuestisündi on muidugi omaette teema.